Nikotiinisõltuvusest vabanemine

Nikotiinisõltuvus tähendab seda, et inimesel peab kehas olema pidevalt piisav kogus nikotiini, muidu tekivad selle puudumisest võõrutusnähud.

Nikotiin põhjustab esimestel kordadel mürgistuse sümptomeid, näiteks iiveldust. Organism harjub nikotiiniga kiiresti. Tolerantsuse ehk taluvuse suurenemisel on sama mõju saavutamiseks vaja üha suuremat nikotiiniannust. Pikka aega suitsetanud inimene võib suitsetada 20–30 sigaretti päevas, kuid vastav nikotiiniannus põhjustaks mittesuitsetajal nikotiinimürgistuse sümptomeid.

Korduv kokkupuude tubakasuitsuga ja suured nikotiinikogused põhjustavad muutusi aju närvirakkudes. Aju kohaneb ja hakkab vastu võtma ja „vajama“ üha suuremaid nikotiinikoguseid. Aju ehitus muutub püsivalt, kui moodustub rohkem nikotiiniretseptoreid ja nende omadused muutuvad. Seetõttu võib suitsetaja, kes on aastaid olnud mittesuitsetaja, jääda sõltuvusse pärast ainult ühe sigareti suitsetamist.

Nikotiinitoodete kasutamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust, mil neid kasutatakse emotsioonide reguleerimise vahendina, ebameeldivate olukordade vältimiseks või stressi leevendamiseks.

Isegi 90 minutit mittesuitsetamist võib põhjustada võõrutusnähte, mida suitsetamine leevendab. Siis saab psüühiline reageerimisviis füüsilise kinnituse ja lühiajalise naudingutunde. Terviseohud ununevad kergesti.

Paljudel nikotiinitoodete kasutajatel tekib nende kasutamisest sotsiaalne sõltuvus. Kasutamist soodustavad teiste kasutajate seltskond ja individuaalselt mitmesugused sotsiaalsed olukorrad, alates tööpausidest kuni õhtuste koosviibimisteni.

Loobumine võib olla raske, kui teised teie ümber jätkavad kasutamist. Samuti võtab aega uute harjumuste kujunemine, mis tähendab, et peate õppima suhtlema sotsiaalsetes olukordades ilma nikotiinita.

Kõik tubakasuitsu koostisosad ja nende mõju ei ole teada. Eri riikides kasvatatud tubakataimedele ja valmis tubakatoodetele võidakse tootmise käigus lisada erinevaid koostisosi. Tubakapakenditel puudub koostisosade loetelu, millest selguks sigarettide täpne koostis.

Kõige sagedamini sisaldab tubakas või tubakasuits järgmisi koostisosi.

• Ammoniaak suurendab nikotiini imendumist organismis, muutes hingamisteede pH-d. Tavaliselt teatakse seda pesuvahendi koostisosana.
• Atsetooni tuntakse tavaliselt värvieemaldajana – see tähendab, et see on lahusti.
• Arseen on tavaliselt tuntud kui pestitsiid.
• Benseen on aromaatne, väga lenduv vedelik, mis suurtes kontsentratsioonides suurendab inimese vähktõve, kõige sagedamini leukeemia tekkimise riski.  Seda kasutatakse tavaliselt lõhkeainete, sünteetilise kummi ja kanga, samuti pesuvahendite valmistamiseks.
• Bensopüreen on kantserogeen, mis tekib mittetäielikul põlemisel, näiteks lahtisel tulel grillimisel (mustad laigud grillvorstil), liikluses ja metsatulekahjudes.
• Butaan on süütevedelik, mida kasutatakse matka- ja gaasipliitides vedelgaasi kujul.
• Kaadmium on algaine, mida tavaliselt leidub autoakudes.
• DDT on tuntud putukamürk ja keelatud enamikus riikides. See tapab aeglaselt, kuna koguneb maksa ja neerudesse ning mõjutab aeglaselt hormoonide talitlust.
• Formaldehüüdi tuntakse tavaliselt surnukehade säilitusainena.
• Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on mürgine gaas, mis tekib tavaliselt puidu mittetäielikul põlemisel.
• Metanooli kasutatakse tavaliselt raketikütustes.
• Naftaleen on mürk, mida kasutatakse koitõrjepallides ja mis imendub ka läbi naha. Pikaajaline kokkupuude põhjustab vähki ja aneemiat.
• Nikkel oma erinevates vormides on tervisele kahjulik ja kergesti allergiat tekitav aine. Nikli kasutamine on piiratud, eriti nööpides ja ehetes. Gaasiline nikkel on ühend, mis tapab isegi väikestes annustes. Niklitolmu sissehingamine soodustab hingamisteede vähki.
• Titaani kasutatakse tavaliselt lennukite tootmises.
• Tolueen on lahustite koostisosa, mis ärritab ja süttib kergesti. Seda kasutatakse tavaliselt trükivärvides, liimides, lahjendites ja lakkides.
• Vesiniktsüaniidi tuntakse Teise maailmasõja koonduslaagrite surmava gaasina.

Nikotiin on kergesti sõltuvust tekitav aine, mis imendub kiiresti kopsudest vereringesse.

Nikotiin on mürgine, läbipaistev, maitsetu ja leeliseline aine, mis mõjub inimese nikotiiniretseptoritele.  Nikotiiniretseptoreid leidub kõikjal kesknärvisüsteemis ja perifeerses närvisüsteemis, kuid neid leidub eriti ajus, talamuse piirkonnas. Kui nikotiin kinnitub retseptoritele, vabaneb palju naudingut pakkuvaid aineid (dopamiin, endorfiinid).

Nikotiin imendub kiiresti kopsudest vereringesse. Nikotiinimolekulid liiguvad ajju mõne sekundiga.  Nikotiin laguneb maksas ja eritub neerude kaudu uriini.

Organismi nikotiinisisaldus väheneb üsna kiiresti, sest umbes kahe tunni pärast on alles vaid 50% suitsetamisel saadud nikotiinist (nikotiini poolestusaeg). See põhjustab nikotiinisõltuvust, mille korral kesknärvisüsteem vajab normaalseks toimimiseks sobivat annust nikotiini. Nikotiinipuudus tekitab võõrutusnähte, kuni aju harjub töötama ilma nikotiinita.

Nikotiinil on allaneelamisel või suuremates kogustes nahale või silmadele sattumisel äge toksiline toime. Nikotiinimürgistuse sümptomiteks on näiteks iiveldus, oksendamine, peavalu ja värinad. Suurte koguste korral võivad lisaks esineda ka madal vererõhk, kõrge, madal või ebaregulaarne pulss ja hingamisraskused.

Loomkatsetes tapab ja muudab nikotiin rakke ajupiirkondades, mis on seotud käitumise, mälu ja õppimisega. Loomkatsete põhjal on teada ka see, et nikotiin mõjutab vähkkasvajate teket.